#100blogipäeva 35/100 – Aphrodite

24 juuli

Mõni aeg tagasi avastasin telefonirakenduse nimega Freeletics (http://www.freeletics.com). Tegemist on oma keha raskusel põhinevate harjutuste ja treeningutega, mis on väga tõhusad ja mida saab teha igal pool. Harjutused ise ei ole midagi uut, küll on aga eriline Freeleticsi kontsept: kuna trenni tehakse aja peale, siis saab enda progressi väga hästi jälgida ja oma aegasid teistega „vabade atleetidega“ võrrelda.

Kui praegu mõtlen, siis minu meelest on see täiesti geniaalne mõte: ühendada Endomondole sarnased funktsioonid kõrge intensiivsusega (jõu-)treeninguga. Miks ma ise selle peale ei tulnud? :D

Mind paelub Freeleticsi juures kõige rohkem võimalus teiste inimestega koos värskes õhus sporti teha. Saksamaal on Freeletics üpris populaarne ning igas suurlinnas on tekkinud treeninggrupid, kus osalemiseks ei pea midagi maksma.

Avastasin Facebookist grupi nimega „Freeletics Dresden“, kus üks noormees avaldas soovi just minu kodu lähedal teistega koos treenima hakata. Vastasin tema üleskutsele, sest mul praegu mingi tahan-uute-inimestega-tutvuda-tuur peal. :D Ja kui saan kõigele lisaks veel ühe väga karmi trenni ka tehtud? Väga lahe!

Eile saime esimest korda kokku. Mina ja veel üks poiss valisime Aphrodite-nimelise trenni:

Kokku tegin siis 150 burpee‘d, 150 kükki ja 150 istessetõusu. KILLER! 

Õnneks mina olen CrossFitist taoliste hullustega harjunud. Mu keha pole hetkel küll parimas vormis, aga mul ei tekkinud kordagi mõtet, et annan alla. Näiteks see teine poiss jättis trenni pooleli, sest ta lihtsalt enam ei suutnud edasi teha. Tahtsin teda küll motiveerida, aga kui inimene pole ikka kunagi sellise koormuse juures treeninud, siis ongi ehk targem keha kuulata ja õigel ajal pidureid vajutada.

väsinud, aga õnnelik

Pärast eilset trenni oli mul lihtsalt ülimõnus tunne, just nagu CrossFiti-aegadel. Ma ei oska küll öelda, kas ja kui kaua ma Freeleticsiga jätkan, aga minu jaoks on see hetkel hea võimalus oma keha natuke teistmoodi treenida ning samal ajal Dresdenis uusi tutvusi leida. Proovida tasub kindlasti!

#100blogipäeva 34/100 – Hea päev ja hea söök

24 juuli

Kirjutasin selle postituse tegelikult eile, aga ei saanud seda tehnilistel põhjustel avaldada…

Ma olin juba täiesti ära unustanud, KUI hea on olla siis, kui öösel vähemalt 8 tundi magada, ärgata vara, alustada oma päeva meditatsiooniga, süüa toitev hommikusöök, olla produktiivne, käia trennis ning maanduda õhtul väsinuna diivanile. Puhas rahulolu. 

Eelmine nädal Eestis oli selle suve üks meeldejäävamaid, kuid nagu ma juba ühes postituses mainisin, siis lasin ennast ikka päris lõdvaks. Ma ei kahetse midagi, sest seda rohkem on mul praegu paremate valikute tegemiseks motivatsiooni.

Mõtlesin, et jagan teiega oma tänast lõunasööki, sest see oli üllatavalt maitsev. G ka sõi ja kiitis. Siia väike vahemärkus… Kui mõni blogilugeja ei ole veel aru saanud, siis G on mu poisssõber ja elukaaslane, mitte mõni sõbranna. Üks isik (nimesid ei nimeta :D ) arvas, et G on naissoost. Heheee!

Aga lõunasöögi juurde siis. Pruunistasin rasvainega kaetud pannil tükeldatud sibula, lisasin külmutatud rohelised oad, veidi hiljem paprikaviilud ja kikerherned. Maitsestasin soola, paprikapulbri, küüslaugupulbri ja kurkumiga (oluline!). Valasin peale lahti klopitud munad. Kui muna oli hüübinud, segasin kõik läbi. Kokku läks aega vist ainult 10 minutit, aga tulemus oli super!

#100blogipäeva 33/100 – BodyPump Challenge ja blogijate kokkutulek

22 juuli

Kes loeb teisi terviseblogisid, sellele pole enam mingi uudis, et laupäeval toimus Tartus terviseblogijate kokkutulek. Olen oma postitusega lootusetult hiljaks jäänud, aga parem hilja, kui mitte kunagi! Praegugi kirjutan seda sissekannet Berliini bussijaama ootesaalis. Oeh, tahaks juba oma normaalse elu juurde tagasi. Õnneks varsti olengi Dresdenis. :)

Okei, nüüd asja kallale…

Plaan blogijatega kokku saada oli ammu, kuid tõsisemalt võtsime asja käsile alles nüüd. Huvilisi oli palju, aga lõpuks kohale tuli ainult kuus inimest: mina, Margit, Elari, Miina, Hiie-Liin ja Liisa. Oleksin tahtnud ka teiste blogijatega lähemalt tuttavaks saada, aga arusaadavalt on suvel igaühel omad tegemised ja käimised. Mul on aga superhea meel, et mina sel ajal just Eestis juhtusin olema.

Meie üritus algas laupäeva hommikul kell 11:00 Lõunakeskuse MyFitnessis, kus Elari korraldas meile igati ägeda kahetunnise BodyPump Challenge‘i. Challenge tähendab seda, et pea kõiki lugusid peale soojenduse, triitsepsi ja väljaastete (thank god!) tegime kaks korda järjest: kaks kükilugu järjest, kaks rinnalugu järjest jne.

Kuna mu jalad olid eelmise päeva CrossFitist täiesti läbi, võtsin igaks looks täielikud beebiraskused. Minu jaoks oli seega tegu pigem pika vastupidavus- kui jõutrenniga. Ma pole BodyPumpi ammu teinud, aga õnneks ei olnud seal midagi keerulist. Elari näitas tehnika ilusti ette ja kuna Margit oli minu ees, siis sain tema pealt harjutused maha vaadata. :D

Trennijärgne fotosessioon:

kõik pildid on pärit Hiie-Liini digikast

Pärast trenni olid kõigil kõhud tühjad. Suundusime AHHAA keskuse Newtoni kohvikusse, kus sõime, jõime ja ajasime juttu. See oli minu jaoks päeva parim osa, sest meid kõiki ühendavad mitu hobi (blogimine, sport, tervislik eluviis) ning jututeemadest puudust juba ei tulnud. Kui Elarit ja Margitit teadsin juba varem, siis tore oli ka teiste blogijatega silmast silma kohtuda. Jutu käigus tuli näiteks välja, et käisin kunagi Hiie-Liiniga samas muusikakoolis ja et tema väga hea sõbranna mängis minuga samas ansamblis. Tartu on ikka nii pisike!

Mina ja Liisa pidime pärast söömist kahjuks ära minema, kuid teised läksid veel edasi AHHAA keskust uudistama. Loodan, et järgmisel korral tuleb veelgi rohkem inimesi kohale ning et siis saan ka mina oma tegemisi nii sättida, et ei pea nii ruttu lahkuma.

#100blogipäeva 32/100 – Nädala kokkuvõte

20 juuli

Trennid:

Esmaspäev oli puhkepäev, sest viibisin terve päeva Tallinnas.

Teisipäeval käisin jooksmas. Tegin kerge 60-minutilise tiiru. Organism andist triatlonist veel veidike tunda, aga muidu oli hea trenn.

Kolmapäeva veetsin ema ja vennapojaga Otepää lähedal asuval mängumaal. Kasutasin muidugi kohe juhust ning käisin seal lähedal jooksmas. Tuul oli tugev ja kaua joosta ma ei jõudnud (sörkisin umbes 40 minutit), aga ma nautisin ilusaid vaateid, päikesepaistet ning Eestimaa looduse ilu. Kahju ainult, et ühtegi pilti ei teinud.

Neljapäeval pidin mitu tundi kodus istuma ja tööd tegema, aga ma tahtsin oma päevakavva kindlasti ka ühe trenni ära mahutada. Ja millise treeningu Heidi valib? No ikka jooksmise! :D Õnneks oli Margitil neljapäeval samuti jooksmine plaanis, seega me ühendasime jõud ja tegime oma trenni kohe hommikul koos ära. Üksinda ei oleks ma vist suutnud sel päeval ennast nii pikaks tiiruks (umbes 10 km) motiveerida, aga sõbrannaga lobisedes möödus aeg kiiresti nagu ikka. Rada oli minu jaoks uus – me jooksime kokku viies linnaosas: Ülejõe, Supilinn, Kesklinn, Karlova ja Annelinn.

Reedel käisin CrossFitis (vt eilset postitust).

Laupäeval tegin läbi 90-minutilise BodyPump Challenge‘i, millest kirjutan homme pikemalt.

Täna on ilmselgelt puhkepäev, sest ma saan vaevalt toolilt püsti. Jalad on CrossFiti ja BodyPumpi kükkidest ning väljaastetest lihtsalt täiesti läbi. Ma ei kujutaks ettegi, kuidas nende jalgadega üldse joosta saaks. Hea, kui ma täna üldse kodust välja liigun. :D

#100blogipäeva 31/100 – CrossFit Fun

19 juuli

Nüüd vist hakkabki nii olema, et kodumaa külastamise kohustuslikku kavva kuulub vähemalt üks trenn CrossFit Tartus. Kui juba korra olen selle CrossFiti-pisikuga nakatunud, siis ju lihtsalt ei saa ilma!

Enne triatloni ma CrossFitti teha ei julgenud, sest muidu oleks ma küll Emajõest elusalt välja tulnud. Kui üle pika aja pole midagi sellist teinud, siis on järgmise ja ülejärgmise päeva lihasvalu liiga hull. Eilseks oli mul aga aeg broneeritud kell 16:30 algavasse trenni, sest sellest võtsid osa ka mu kõige ägedamad CrossFiti sõbrad (okei, mõned sõbrad tulid hiljem trenni ja mõnda ma kahjuks ei näinudki). :)

Tore oli jälle saali sisse astuda ja tuttavaid nägusid näha. Mõnes mõttes on vahepeal palju muutunud – treeningsaali seintel on nüüd palju pilte, särke ja lippe, tahvlitel on uued eesmärgid ja tulemused, igal pool leidub põnevaid uusi treeningvahendeid jne. Samas tundsin ennast nii koduselt… justkui polekski mitu kuud ära käinud.

Trenni alustasime jooksuga väljas. Ka see on minu jaoks midagi uut, sest talvel me väljas trenni ei teinud. Soojendus jätkus sees, kus tegime treeneri juhendamisel ilma raskusteta kükke ning väljaasteid. Seejärel kükitasime juba raskustega. Kui varem jaksasin 5 kordust 60 kg kangiga ära teha, siis nüüd oli max seal 45 kg kandis. Milline taandareng, eksole! :D Pärast jõuosa tuli intensiivne osa…

WOD (Workout of the Day) aja peale:

  • 10 Push Press
  • 20 Power Clean
  • 30 Front Squats
  • 40 Deadlift
  • 50 Back Squats

No mida kükke??? Oiijah. Ma võtsin küll ainult vineerkettad ning kogu raskuseks oli vaid 19 kg, aga kui ikka neid aja peale teha, siis oli päris raske. Muidu sain ilusti hakkama ja ei olnud seda tunnet, et suren kohe ära. :D Kuid jah, ma tõesti hoidsin ennast raskusega tagasi ka.

see nägu vasakul pool üleval on liiga hea :D

Pärast trenni läksin Kati ja Annemariga linna sööma, millest kujunes natuke rohkem kui lihtsalt söömine. Ütleme nii, et ma läksin öösel alles kell 3 magama, kuigi pidin järgmisel hommikul juba Lõunakeskuse MyFitnessis olema (sellest hiljem lähemalt). Igatahes väga super õhtu oli, mis jääb kindlasti veel kauaks meelde. ;)