Tarkpea teeb trenni

Aeg 01:56:11, jalad valusad, aga tuju hea! …ja nüüd söööma!

Teisipäeval sõin pasta juurde kalkunihakklihaga valmistatud bolognese kastet. Kuna paar inimest küsisid minu käest retsepti, siis jagan seda ka siin!

See on super söök, sest kaste on kalorivaene, kuid maitsev – kalkunihakkliha (või kanahakkliha) on õigesti maitsestades suurepärane alternatiiv tavalisele hakklihale. Nii saab süüa mõnusalt suuure portsjoni. Kastmele lisatud maitsestamata jogurt annab juurde mõnusa kreemise tekstuuri. Soovitan kindlasti proovida!

Lihtne bolognese kaste kalkunihakklihaga

Koostisosad:

Valmistamine:

Ka järgmisel päeval soojendatuna maitseb suurepäraselt!

Eile oli mul kavas viimane raskem trenn enne pühapäevast poolmaratoni: 4 x 2000 m poolmaratonitempos, vahele 400 m sörkjooksu. Koos soojenduse ja lõdvestusega tuli kokku 12 km.

Milline on siis mu poolmaratonitempo? Kui nüüd päris aus olen, siis mu eesmärgiks on Riias joosta alla kahe tunni. Alguses ma ei julgenud seda siin avalikult välja öelda, kuid nüüd mõtlesin, et äkki paneb see mind võistlusel rohkem pingutama…

Ehk siis keskmine tempo peaks Riias olema umbes 5:38 min/km. 21,1 km nii kiiresti joosta? No ma ei tea. Ühest küljest on see tempo minu jaoks juba täiesti „loomulik“ – eile pidin ennast ikka päris kõvasti tagasi hoidma, et lõikude ajal mitte kiiremini joosta. Ka mu viimane 10 km võistlus andis lootust, et ma olen vahepeal tublisti arenenud.

Teisest küljest ei saa märkimata jätta, et mõned olulised trennid jäid mul seekord tegemata, näiteks 19 km pikk jooks, mis oli ju täielik katastroof. Ma kardangi kõige rohkem, et kiirust mul on, aga võhmast tuleb puudu.

No on, kuidas on, mina olen igatahes juba niiiiiiii põnevil ja elevil, et saan jälle poolmaratoni läbida. See on vaieldamatult mu lemmik distants.

Juba homme sõidan rongiga Berliini ning sealt edasi lendan juba Riiga. Reedel ja laupäeval kavatsen lihtsalt puhata ning koos G-ga Lätit avastada. Kõik oma kooliga seotud stressi jätan nädalavahetuseks siia maha ning naudin elu!

Ja teate mida ma kõigekõige rohkem ootan? Peale poolmaratoni on meil kavas minna XL-Pelmeni restorani pelmeene sööma…. mmhhhhhh… I‘m running for food!

Vot jah, see oleks küll tore.

“Teisipäeva toidupäevik” on blogipostituste sari, kus toon igal teisipäeval teieni oma täieliku päevamenüü.  See hoiab mu enda järje peal ning äkki annab mõnele minu blogi lugejale idee, mida endalegi söögiks teha. Ainuke reegel on see, et ma pean kirja panema KÕIK, mis mu suhu rändab.

Täna oli selline imelik päev, et peale trenni oli mul nii-nii kiire, et ma ei jõudnud enne loengut midagi normaalset süüa teha. Dušš oli sel hetkel olulisem. Kuna aga peale trenni PEAB midagi sööma, siis valmistasin endale kiire eine ning peale loengut sõin siis sooja toitu. Kaks lõunasööki? Mulle nii meeldib!

Hommikusöök

Lõunasöök nr 1

Lõunasöök nr 2

Õhtusöök

Kõikidele jooksusõpradele soovitan vaadata seda lehekülge siin. Tegemist on online-kalkulaatoriga, kuhu saab sisestada oma parima võistluse aja ning mis arvutab siis teiste distantside võimalikud kiirused ja lõputulemused.

Päris asjalik, või mis?

Mina sisestasin oma eelmise nädalavahetuse 10 km aja 50 minutit ja 46 sekundit. Välja tuli järgmine graafik…

Poolmaraton 1:52:58? Are you serious? Ma ei suuda iialgi nii kiiresti poolmaratoni joosta. Ja seda ei ütle ma vaid lihtsalt niisama, vaid päris surmtõsiselt… tempoga 5:22 min/km jooksmist ma Riias katsetama ei hakka. Las see jääda sügisesse vmt.

Samas olen lugenud, et need numbrid peavad päris hästi paika. Loomulikult tuleb arvestada seda, et kui ikka maratoniks ei treeni, siis pildil märgitud aega ära ei jookse, sest pikemad distantsid nõuavad vastavat nädalast kilometraaži. Huvitav on kogu see värk igatahes küll.

Lisaks sellele saab teada ka oma treeningute „õiged“ kiirusvahemikud…

See on jällegi suhteline, sest näiteks oma pikad treeningud jooksen vabalt 6:35 min/km ära, aga pulss on baasvastupidavuse treenimiseks jällegi liiga kõrge. Vot ei teagi, mida siis teha – kas joosta aeglasemalt, kuigi suudaks kiiremini, või joosta nii, nagu „targad tabelid“ mulle näitavad?

Ma arvan, et kõige õigem on usaldada oma sisetunnet ja keha. Treeningud on ju nii või naa nii erinevad – mõnikord on kõik suurepärane ja mõni teine kord läheb kõik aiataha. Kuna profisportlane ma ei ole, siis ma ei peaks vist üldse selle pärast nii väga pead vaevama.