#100blogipäeva 82/100 – 2XU kompressiooniretuusid

15 sept

Kirjutasin enne küllaltki pika blogipostituse valmis, aga ma ei avalda seda, sest see ei meeldi mulle. Päriselt ka. Mu jutt kukkus kuidagi nii igav ja lohisev välja. Vähemalt aitas kirjutamine mul natuke oma mõtteid korrastada.

Küll aga räägiksin oma uutest liibukatest: 2XU kompressiooniretuusidest. Teoorias peaksid need verevarustust parandama, lihaskahjustusi vähendama ning pärast treeninguid taastumisvõimet suurendama.

Olen neid juba pikemat aega endale soovinud, sest kõik inimesed, kellel need olemas on, näevad nendes liibukates lihtsalt ülihead välja. Minu jaoks on see oluline argument! :D Wigglesport.de lehel nägin ka üle 100 positiivse kommentaari, seega umbes kuu aega tagasi otsustasin endale need lõpuks ära tellida.

Kuigi tegemist ei ole odava tootega (mina maksin 70€, originaalhind 90€), siis ma pean ütlema, et retuusid on oma hinda absoluutselt väärt. Kui Eestis on populaarsed kompressioonmaterjalist põlvikud, siis kujutage nüüd ette, et sama tunne on ümber terve jala. Mõnus! Ainuke vahe on selles, et need retuusid ei avalda jalale nii suurt survet kui põlvikud. Vastupidi – liibukad on ülimalt painduvad ja küllaltki õhukesed. Need on mu ainukesed retuusid, millega on tõepoolest meeldiv kükke teha. Jooksma pole nendega veel jõudnud, aga küllap proovin ka selle sügise saabudes ära. :)

#100blogipäeva 81/100 – Nädala kokkuvõte

14 sept

Trennid:

Jään nädala trennidega üldjuhul rahule: kõik jõutrennid olid väga head ja teisipäevane jooks samuti. Eile tegin jälle üle pika aja Freeleticsit ka! Küll aga tahtsin täna pikale jooksule minna (12-14 km), aga kuna nii kõht kui pea valutasid päris tugevalt, siis otsustasin rattasõidu kasuks. Mul on ikka veel kuidagi kahtlane olla, seega ma pikka juttu ei teegi. Ei ole lihtsalt minu päev täna. :(

#100blogipäeva 80/100 – Vaimne ettevalmistus SEB Tallinna Maratoniks

13 sept

Pealkirjast võiks välja lugeda, nagu ma läheks ise homme maratoni jooksma. Kahjuks see nii ei ole. Kui suvel Eestis käisin, siis mõtlesin küll septembris jälle kodumaad külastada. Praegu on aga tööotsimise tõttu teised mõtted peas ja mis seal salata – raha ka ei ole, et üheks nädalavahetuseks Tallinnasse lennata. :D

Kuigi ma täispikka maratoni ise nagunii ei jookseks, siis tahaksin ma niiii väga homme poolmaratoni stardirivis olla. SEB Tallinna Maraton on üritus, mis on ühele eestlasest jooksusõbra jaoks ju justkui kohustus. Ja mina ei ole seal kunagi käinud. Häbi-häbi. Just see teeb kurvaks, et paljud mu tuttavad võtavad üritusest osa ja mina mitte. Aga mis teha, elu on selline!

Mõtlesin, et annaks teile, armsad jooksjad, mõned viimased näpunäited ja positiivsed sõnad rajale kaasa. Küllap te teate isegi, et täna pole parim aeg uusi asju süüa, palju stressata ja viimaseid jooksukilomeetreid koguda. Neid „tavalisi“ nõuandeid ei hakka ma seega siia üles kirjutama.

Küll aga tahaksin teile meelde tuletada, et edukaks võistluseks on vaimne ettevalmistus  sama oluline kui treenitud keha. Ükskõik, kas jooksed (ja ma mõtlen jooksmise all võistlemist, mitte lihtsalt raja läbimist) 10 km, poolmaratoni või täispikka maratoni – see saab olema raske! Raske ei tähenda aga, et jooks peab olema ebameeldiv. Kui mõtted on positiivsed ning vaim eesmärgile fokusseeritud, suudad sa jooksu nautida ja kõik oma eesmärgid ellu viia!

Seega ma tahan, et sa küsiksid täna enda käest järgmised küsimused: Milline on sinu võistluse läbimise strateegia? Mida sa ütled endale, kui võistlus väga, väga raskeks läheb? Kuidas kavatsed ennast edasi pingutamiseks motiveerida, kui tunned, et enam üldse ei jõua? Mida sa siis teed, kui pulsikell näitab numbreid, mida sa näha ei tahaks? Mis eesmärgiga sa üldse jooksma lähed?

Visualiseerimine on vaimse ettevalmistuse võti. Ma mäletan nii hästi Berliini maratoniks treenimist. Enne kui ma päriselt maratonist osa võtsin, ületasin ma finišijoone oma PEAS umbes miljon korda. :D Seejuures tundsin ma juba enne neid ülevoolavaid emotsioone ja õnnepisaraid. Kõik, millest ma salamisi unistasin, läks täpipealt täide.

Mõtetel ja nendel nö mentaalsetel piltidel on hiiglama suur jõud. Endasse tuleb lihtsalt uskuda ja mitte iial mõelda, et „ma ei suuda“… sest nii sisendadki endale vaid seda, et sa ei suuda. Aga sa SUUDAD!

Soovin kõikidele jooksjatele homme palju edu! Lõbutsege ja nautige! 

Küsimused teile:

Mis distantsi homme jooksed ja millise eesmärgiga? Kuidas enesetunne hetkel on? 

#100blogipäeva 79/100 – Muusika jõusaalis?

12 sept

Eile ma blogikirjutamiseni ei jõudnudki, sest käisin õhtul spontaanselt sõpradega sushit söömas ja koju saabudes tahtsin kohe magama minna. ;)

Küll aga tuli mul eile mõte oma blogi lugejatelt nõu küsida

Olen nüüd umbes kuu aega tõsisemalt jõusaalitrenniga tegelenud. Ma tean, et ma pole oma kava veel lähemalt tutvustanud, aga küll see postitus ka kunagi tuleb. Tahtsin lihtsalt natuke aega asjasse sisse elada ja muljeid koguda, enne kui siin suure suuga rääkima hakkan.

Igatahes… Olete vist juba aru saanud, et see on praegu täiega minu teema. Jõusaal ja jooks vaheldumisi = love it! Täna huvi pärast kaalule astudes märkasin, et olen 2-3 kg juurde võtnud. Loodan, et suurema osa moodustab sellest lihasmass ja et see kõik on otse mu tuharatesse suundunud. :D

Ühte asja aga igatsen – muusikat! Jõusaalis trenni tehes ma nimelt muusikat ei kuula, sest mul pole oma nutitelefoni kuhugi panna. Jooksmise ajal kasutan muidu käe peal olevat telefonihoidjat, kuid jõusaalis tundub see kuidagi nii suur koblakas ja need juhtmed jääks vist kogu aeg ette. Mul pole ühtegi taskut ka, kuhu mu iPhone ära mahuks.

Muidu saaks ju mõne odava mp3-mängija osta ja kaasa võtta, aga kuna kasutan nüüd Spotify teenuseid, siis läheb sellega ka keeruliseks. Lugesin, et iPod‘iga saab muidu Spotify‘st muusikat kuulata, aga mu käsi kohe üldse ei tõuse seda ostma.

Niisiis, küsimused teile, jõusaalitsikid ja -kutid:

Millega kuulate jõusaalis muusikat?

Mis kõrvaklappe kasutate?

Kas tõmbate laulud alla või kasutab keegi ka Spotify‘d või sarnast teenust?

Aitäh juba ette :)

#100blogipäeva 78/100 – Intervjuu jõutõstja Laura Laaniga

10 sept

Kui keegi küsiks mu käest, kes on spordivallas minu eeskujudeks, siis leiaks sealt nimekirjast nii mõnegi jooksja, triatleedi ja päris kindlasti Eesti neiu nimega Laura Laan. Iga kord, kui ma Laura Instagrami pilte näen, mõtlen endamisi „woowww, on alles naine!“. :D

Laura on tugev (hallo, ta tegeleb jõutõstmisega!!), kauni figuuri ja ilusate pikkade juustega, enesekindel ja elurõõmus. Eriti meeldib mulle see, kui toetav ja sõbralik ta on. Laura viitsib mu postitusi aeg-ajalt kommenteerida ning ka teistele blogijatele/sportlastele/inimestele häid sõnu öelda. Tema positiivsus ei jäta kohe kindlasti mitte kedagi külmaks.

Eelmisel sügisel oli mul au temaga Reval Spordis koos trenni teha. Selles ajast peale olen mõelnud, et ta võiks mu blogisse nii endast kui jõutõstmisest midagi kirjutada. Et Laural natuke kergem oleks, esitasin talle mõned küsimused, millele ta oli hea meelega nõus vastama. Aitäh sulle, Laura!!! 

Laura vasakul ja mina paremal

Räägi natuke endast ja spordist. Millal ja kuidas hakkasid spordiga tõsisemalt tegelema?

Olen Laura, 27aastane Tallinna tüdruk, kes on pea terve oma elu olnud mingisuguse spordialaga seotud. Olen tegelenud nii ujumise, tantsimise kui ka spordiklubis pakutavate rühmatrennidega. Põhikooli ajal kuulus mu süda täielikult showtantsule.

Kuidas sattusid sellise ala nagu powerliftingu ehk jõutõstmise peale?

Kõigepealt hakkasin sõbrannaga käima Reval Spordis igasugustes rühmatrennides. Lemmikuteks trennideks olid BodyPump ja spinning. Mingi hetk aga hakkas see end ammendama ning võtsin ühendust jõusaali treeneriga, kes koostas mulle jõusaali kava. Vaikselt hakkasin rühmatrenne asendama jõusaaliga, mis hakkas iga hetkega järjest rohkem meeldima. 2009 detsember märkasin Revali jõusaalis väikest kuulutust, kus reklaamiti saalisurumise võistlust. Mõtlesin, et pole mul ju midagi kaotada ja võiks osaleda. Kuna olen hingelt selline võitleja, siis panin kuupäeva kirja ning olin võistlustel kohal ainukese naisena ning surusin rinnalt 37,5kg. Võistlustel aga nägingi lähemalt Reval-Sport Powerliftingu tiimi, mis jättis väga sõbraliku mulje. Peale võistlust saatsin kirja tiimi treenerile Kaido Leesmannile, et sooviks nendega ühineda ja nii mu jõutõstmiskarjäär alguse saigi.

pilt: Laura erakogu

Mida powerlifting endast täpselt kujutab?

Jõutõstmine ehk powerlifting koosneb kolmest alast: klassikaline jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamades surumine ja jõutõmme), varustusega jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamadses surumine ja jõutõmme) ning lamades surumine (üksikalana). Võistlejal on igal alal kolm katset ning võitja selgitatakse parimate katsete liitmisel.

Kuidas sa täpselt treenid? Milline näeb välja sinu nädala treeningplaan?

Trenni teen jõusaalis enamasti 4 korda nädalas.

Põhiline jaotus on järgnev:

E: lamades surumine (rind) + õlg

T: kükk

N: triitseps + ülaselg

L: jõutõmme ja selg

Seeriad ja kordused olenevad sellest, millal on võistlused. Kui nö laon põhja, siis on põhirõhk pikematel seeriatel (10-12 kordust), aga kui võistlused lähenevad, siis hakkavad raskused suurenema ning korduste arv väheneb (1-3 kordust).

Mis on sinu jõutõstmise isiklikud rekordid?

Varustusega jõutõstmises on parim kükk 185 kg, lamades surumine 107 kg ning jõutõmme 172,5 kg. Ilma varustuseta ehk RAW tulemused 128,5 kg, 76 kg ning 157,5kg.

pilt: Laura erakogu

Kuidas sa suudad ennast võistlustel selleks üheks katseks kokku võtta? Mida sa endale sel otsustaval hetkel ütled?

Keskendumisel on väga suur roll oma katsele minekuks. Ei tohi kahelda ning mõelda, et ma äkki ei jõua. Endale vist peas ütlen tavaliselt: “Davai, tuleb ära!”. :D

Milliseid pingutusi nõuab sinult võistluseelse vormi saavutamine?

Eks ta nõuab trennis päris palju pingutust, kuna naisterahvad üldiselt ei tea, mis jõud neis peidus on ja mida kannatada suudavad. See võtab aega, et õppida endast maksimumi anda. Trennis tuleb vahel ikka kannatada seda valu ja ebamugavustunnet, mida varustus teeb. Mõnikord on küll enne tähtsat trenni sellised mõtted peas, kas mul ikka on vaja seda nüüd teha,  aga kui oled juba soojenduse teinud ja hakkad pingutama, siis leiad selle motivatsiooni jälle üles ning tead, et raske õppustel, kerge lahingus.

Mida pead siiani oma kõige suuremaks sportlikuks saavutuseks ja millised on sinu järgmised eesmärgid?

Kõige tähtsamaks pean vast 2013. aasta lamades surumise absoluuditiitli võitmist, aga lisaks sellele on olulised nii juunioride kui ka naiste klassi Eesti meistri tiitlid, 2011. aasta parima naisjõutõstja tiitel ning paljude rekordite minu nimel olemine. Kunagi võiks jõuda ka mõnele suurvõistlusele Eestit esindama (EM või MM), aga maailmatasemel konkureerimiseks tuleb veel kõvasti tööd teha.

pilt: Laura erakogu

Milline näeb välja sinu igapäevane toitumine?

E-R on mu toitumine üldjuhul üpris eeskujulik. Hommikut alustan tatrapudru ja munaga, lõunaks kodujuust või liha juurviljade ja nuudlitega, ooteks valgupuding marjadega ning õhtul peale trenni kas valgusheik või kohupiim.

Mis on sinu lemmik tervislik eine? …ja sinu suurim nõrkus?

Lemmikuks eineks, mis oleks samas ka tervislik, ongi vast hommikupuder, kuna ärgates on kõht päris tühi ja siis on iga amps täielik nauding. Suurimaks nõrkuseks on kahjuks ikka kõik see magus (šokolaad, pirukad jne). Üritan küll oma iseloomu kasvatada ja nende osakaalu menüüs vähendada, aga väga ei õnnestu. :D

pilt: Laura erakogu

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?

Peale rasket trenni on kõige parem minna Reval Spordi veekeskusesse, kus on taastumiseks täiesti ideaalsed tingimused saunade ja basseinide näol. Seda võimalust kasutan vähemalt kaks korda nädalas. Vaimse poole pealt meeldib mulle aga kinos käia. Pea iga nädal saab korra mõne uue filmi üle vaadatud.

Kuidas sa säilitad oma nii positiivset ellusuhtumist?

Olen oma loomult kuidagi väga positiivse olekuga välja kukkunud. Kui teed seda, mida sulle meeldib teha, siis ei saa ka teistsugune olla. Positiivsus tekitab positiivsust :)

pilt: Laura erakogu

Laura tegemistel saab silma peal hoida Instagramis (kasutaja: lauralaan) ja Reval Spordi Powerlifting tiimi blogis Fitness.ee lehel.

Edu sulle kõiges, Laura! :)