Auhinnaring

17 apr

Paar nädalat tagasi märkis Gätly mind ära oma postituses „auhinnaring“. Tegemist on auhinnaga, millega blogijad tunnustavad teisi huvitavaid blogisid. Mõte on selles, et iga auhinnasaaja vastab talle esitatud küsimustele ja nomineerib omakorda järgmise blogija uute küsimustega.

Aitäh, Gätly! Sa tead, et oled mullegi suureks eeskujuks. Sinu tunnustus tähendab mulle väga, väga palju. :)

Minu vastused Gätly esitatud küsimustele:

1. Kellena ja kus näed Sa ennast viie aasta pärast ja milmoel on see seotud spordiga?

Viie aasta pärast on mul pere (mees, laps/lapsed), elan kas Eestis või Saksamaal hubases korteris ja olen iseenda tööandja (st mul on oma firma ja töötan enamjaolt kodus). Vabal ajal kirjutan raamatut ja veedan aega perega. Tegelen ainult sellega, mis teeb mind õnnelikuks. Hei, unistama peab suurelt! ;) Kindlasti teen sporti ka, aga mitte sellise intensiivsusega nagu praegu. Võistlustest võtan loodetavasti osa ikka!

2. Mis suhe on Sinul maratoni distantsiga, jaga oma mõtteid …ja millal on plaanis järgmine maraton?

Maraton on jooks, mis nõuab küll füüsilist vastupidavust, kuid veelgi rohkem vaimset tugevust. Just seetõttu on maratoni jooksmine nii eriline kogemus. Võibolla kõlab see mõne inimese jaoks imelikult, aga minu esimene ja siiamaani ainus maraton oli vaieldamatult PARIM päev mu elus. Ma sain aru, milleks olen võimeline, kui südamega asja juures olla ja palju tööd teha. :)

Järgmise maratoni kohta ei oska ma hetkel midagi vastata. Äkki selle aasta lõpus või järgmisel aastal?

3. Järjesta järgmised märksõnad, alustades kõige olulisemast – tervislik eluviis, oma pere (abikaasa, lapsed), karjäär. Põhjenda!

1. pere, 2. tervislik eluviis, 3. karjäär. Tegelikult jagavad pere ja tervislik eluviis esikohta. Miks? Tervislik eluviis tähendab minu jaoks enda eest hoolitsemist ja enda austamist. Alles siis, kui ma armastan iseennast, saan ma olla armastav ka teiste suhtes. Seetõttu paikenen mina koos oma lähedastega ühe pulga peal – kui mul läheb hästi ja mu perel läheb hästi, siis olen õnnelik. Ja see on minu jaoks kõige tähtsam. Kui aga mõelda tervisliku eluviisi all ainult tervislikku toitumist või trenni jmt, siis need ei ole NII olulised. Karjäär ei ole minu jaoks tähtis, kui karjäär tähendab edukust ja rikkust. Küll aga tahan ma teha seda, mis mulle meeldib… ja see on küll väga oluline.

4. Kui peaksid viie minutiga pakkima kohvri, et minna kahenädalasele puhkusereisile, siis mis oleksid need kolm asja mis Sa esimesena kohvrisse paneksid :)?

* Kaamera, sest mulle meeldib pilte teha ja ise piltide peal olla.

* Kindle e-lugeri, sest puhkusel on mul raamatute lugemiseks kindlasti piisavalt aega.

* Jooksutossud, muidugi!

5. Mis on Sinu lohutustoit, see maius mida lähed nukras meeleolus salaja üksi nosima :)?

Hmm, kindlat lohutustoitu mul ei ole, aga kui meel on kurb, siis tahan tavaliselt midagi sellist…  kreemist? – kohupiimakreemi, kreemist pastat, kuuma putru, maapähklivõid. Ahjusoe leib on ka midagi sellist, mida nosiksin väääga hea meelega. ;)

Mõtlesin, et kellele oma auhind edasi anda. Need blogijad, kes mind päris alguses tohutult inspireerisid ja motiveerisid, on kahjuks välismaalased. Ma ei usu, et nad mu küsimustele vastaksid. :D Seetõttu nomineerin mina Henry, sest minu meelest väärib tema blogi rohkem tähelepanu. Kui muidu on kõik terviseblogid suhteliselt ühesugused, siis Henry eristub teistest just oma mõnusa kirjastiili poolest – ma kõkutan alati nii naerda, kui tema postitusi loen. Niisiis, Henry, järgmised küsimused on Sulle:

1. Kui saaksid mõne tuntud inimesega koos trenni teha, siis kellega ja mis trenni? Põhjenda!

2. Millist spordiala sa mitte kunagi ei tahaks/julgeks proovida ja miks?

3. Kui saaksid oma ülejäänud elu jooksul süüa vaid ühte sööki, siis mille sa valiksid? Põhjenda!

4. Nimeta kolm asja, mida tahad, et sinu poeg sinult õpiks?

5. Kuidas teha häid nalju?

Teisipäeva toidupäevik 15.04.2014

16 apr

“Teisipäeva toidupäevik” on blogipostituste sari, kus toon igal teisipäeval teieni oma täieliku päevamenüü.  See hoiab mu enda järje peal ning äkki annab mõnele minu blogi lugejale idee, mida endalegi söögiks teha. Ainuke reegel on see, et ma pean kirja panema kõik, mis mu suhu rändab. 

Nagu eelmiselgi nädalal, ilmub teisipäeva toidupäevik teisipäeva õhtu asemel kolmapäeva õhtul…

Hommikusöök oli tavaline: suur kuursitäis piimakohvi + suur kausitäis kaerahelbeputru (kaerahelbed, piim, nisukliid, mandlid).

Eile oli mul uues spordiklubis kehaanalüüsi tegemine ja fitnessi test algusega kell 14:00, mis on tavaliselt mu lõunasöögijärgne aeg. Kuna ma ei tahtnud punnis kõhuga testi teha, sõin lõunaks väikese vahepala: täisterakukkel, maapähklivõi, pool banaani, kaneel.

Pärast testi tegin spordiklubis trenni ka. Kõht läks jube tühjaks, aga õnneks oli mul taastusjook kaasas: maitsestamata jogurt, vaniljemaitseline valgupulber, teine pool banaani.

Koju jõudes tegin lõpuks korraliku söögi, mis sisaldas kanafileed, Eblyt, rohelisi ube, mungoaidusid ja sojakastet. Kõrvale punane paprika.

Õhtul tahtsin veel midagi natuke magusat. Viimasel ajal on mu lemmikkoosluseks lahja kohupiim valgupulbri ja kakaoga. Mmmmmm, kui hea! Söön seda peaaegu iga päev, kuigi tean, et igasugused pulbrid ja asjad ei ole suurtes kogustes väga kasulikud. Oh, well…

Mida teie eile (või täna) sõite?

Uus liiklusvahend

15 apr

Kas keegi mäletab veel seda jalgratast?

Ma ostsin selle kasutatud kujul 2012. aastal, et enne oma esimest triatloni väljas natuke rattasõitu harjutada. Kuna eelmisel aastal muretsin treeningute eesmärgil hoopis uue, uhkema ja palju kergema maanteeratta, jäi esimene ratas nurka tolmu koguma. Kuni praeguseni!

Dresdenis ei saa ma tasuta ühistranspordiga sõita nagu vanasti Chemnitzis. Võrdluseks: Dresden on umbes sama suur kui Tallinn, seega ühest kohast teise jõudmiseks kulub liiklusvahend ikka ära küll. Autot mul ei ole, seega nüüd kasutan liiklusvahendina oma vana ratast. Ma ei tea, kus ma elanud olen, aga see on lihtsalt super variant.

Esiteks, ma hoian nii palju raha kokku. Üks trammi- või bussipilet maksab 2,20€. Üks rattasõit ei maksa midagi. Okei, valetan, see kulutab minu energiat. Minu energiaallikas on söök, seega võibolla pean hakkama rohkem sööma. :D

Teiseks, ratta liiklusvahendina kasutamine on trenni eest. Muidugi ei sõida ma iga päev mitukümmend kilomeetrit, aga näiteks minu spordiklubisse on edasi-tagasi juba 10 km. Eelmisel reedel sõitsin kokku pea 20 km, kusjuures osa sellest vägagi tempokalt – siin Dresdeni kesklinnas on üks suuuur park, kus ei pea läbi liikluse ukerdama ja kus saab kiiresti sõita. Boonusena on taoline kerge liigutamine lihastele taastumise mõttes väga hea.

Kolmandaks, ma olen nii sõltumatu! Ma ei pea bussi ega trammi ootama. Kõndida võiksin muidugi ka ja tegelikult lühikesed distantsid ma kõnningi, aga alates 2 km on ajakulu rattaga sõites tunduvalt väiksem.

Neljandaks, need väikesed otsad muudavad mind rattasõidu osas enesekindlamaks. Just see tehniline pool, tähelepanu säilitamine ja kõik muu jalgrattaga seonduv ei ole varsti enam nii võõras kui praegu. See on minu triatloniplaane arvestades väga oluline!

Viiendaks, tänu rattale õpin paremini Dresdenit tundma. Kui ikka kuhugi on vaja jõuda, siis pean ise vaatama, kuidas sinna pääsen. Võibolla eksin vahepeal ära, aga seda rohkem näen ma seda võrratut linna. :) Kõigele muule lisaks on rattaga sõitmine keskkonnasäästlik.

Muidugi on linnasõidul ka miinuseid. Näiteks pärast spordiklubist tagasi koju sõites olen ma tuppa tulles jälle higine. :D Samuti ei ole mul plaanis mittesportlike riietega (a la mantli, seeliku või kleidiga) sadulasse istuda, sest see oleks päris naljakas vaatepilt.

Mis puutub aga liiklusesse, siis Dresdenis on igal pool rattateed ja autojuhid arvestavad ratturitega iga nurga peal (mida just Eesti kohta öelda ei saa). Muidugi pean ka ise ettevaatlik olema, aga õnneks on mul endal nüüd autojuhiload olemas ja saan kohe aru, kui olen peateel, kellel on eesõigus jmt.

Igatahes on mul oma uue liiklusvahendi üle siiralt hea meel. :)

Märtsi trennid – 1. nädal (Dubai & Koh Tao)

14 apr

Rändan nüüd ajas natuke tagasi ja annan ülevaate oma märtsikuu trennidest, mida illustreerivad Tai-reisi pildid. Mõnusat vaatamist! 

1. märts 2014 – Dresden

  • 16 km pikk jooks

2. märts 2014 – Dresden

  • puhkepäev

3. märts 2014 – Dresden

  • 8 km kerge jooks (+ 400 m lõigud)

4. märts 2014 – Würzburg

  • puhkepäev

5. märts 2014 – Nürnberg ja München

  • 12 km jooksu Nürnbergis

Tahtsin enne reisile minekut veel ühe pikema otsa joosta. Nii mäletan, kui elevil ma sel päeval olin – unistasin jooksmise ajal Taist, päikesepaistest ja kõigest muust heast. Need 12 km tulid väga raskelt, sest ma ausõna ei jõudnud oma reisi ära oodata. :) Sama päeva õhtul sõitsingi Nürnbergist Müncheni lennujaama, et lõpuks ometi Dubai poole teele asuda

6. märts 2014 – Dubai

  • puhkepäev

Dubaisse jõudsime varahommikul. Kahe lennu vahel oli meil ligi 9 tundi aega, seega lennujaamas passimise asemel vaatasime Dubai kesklinnas ringi.

proovisin kuulsa külmutatud jogurti ka lõpuks ära

Burj Khalifa – maailma kõrgeim hoone

väga ilusad reisiriided, jahh :D

7. märts 2014 – saabumine Bangkoki

  • puhkepäev

Bangkoki lennujaama jõudsime kell 1 öösel. Kuna sellisel kellaajal oli raske linna pääseda ja meil elamist ette broneeritud ei olnud, otsustasime öö lennujaamas veeta. Uni oli isegi päris hea, sest selles lennujaamas olin juba varemgi ööbinud. Tuttav koht ikkagi. ;)

Hommikul sõitsime rongiga kesklinna, otsisime endale öömaja, ostsime järgmiseks päevaks piletid Koh Taole ja sõime skorpione. Jaaa, ma proovisin skorpionit! Sellel ei olnud just väga hea maitse, aga vähemalt saan ma nüüd öelda, et olen söönud. :D Pilte ma väga palju ei teinud, sest kõik oli eelmise aasta reisist juba tuttav.

padjanägu

Pad See Ew – mu lemmik tai söök

Khao San Road päeval

Coconut Shake

Khao San Road öösel

SKORPION!

jammmii

8. märts 2014 – saabumine Koh Taole

  • 32 minutit jooksu Sairee Beachi rannapromenaadil

Bussi ja praamisõit kestsid kokku oma 9 tundi. Kui lõpuks Koh Tao saarele jõudsime, oli mul nii suur tahtmine jooksma minna. Mõeldud, tehtud! Kell oli vist umbes kolm päeval, mis tähendab, et päike küttis halastamatult. Sain kohe aru, et üle 30-40 minuti sellise kuuma käes väljas joosta pole võimalik. Ma sörkisin vaid pool tunnikest ja juba tekkis tunne, et kuumenen kohe üle. Siiski oli mul nii hea meel, et pärast mitmepäevast istumiserallit lõpuks korralikult liigutada sain.

G alustas juba samal päeval oma sukeldumislitsentsi koolitusega. Õhtul käisime veel ühe Eesti grupiga väljas söömas, kes oli juhtumisi meiega samal ajal Tais. Väga vahva oli! Kahju, et mul sellest päevast/õhtust ühtegi pilti pole.

9. märts 2014 – Koh Tao

  • 15 min soojendus (jooks + hüpits)
  • 35 min intervalltreening jooksulindil (4 x 400 m, 5 km kokku)
  • 10 min WOD (50 wallballs, 10 burpees, 50 push-ups, 10 burpees, 50 jumping lunges)

Hommik algas ühe intensiivse treeninguga kohalikus jõusaalis…

Pärast peesitasin rannas ning jalutasin Sairee Beachil ringi. Koh Taol on nii äge selline chill atmosfäär, mida on raske sõnadega kirjeldada – seda peab ise kogema! Loodus on samuti imeline. Nüüd olin juba teist korda Koh Taol ja võib vist öelda küll, et olen sellesse saarekesse täielikult ära armunud. :)

niiii mõnuusss :)

terve reisi vältel kirjutasin sellesse märkmikusse kõik head mõtted, emotsioonid ja uued ideed üles :)

Järgmiste nädalate trennid + reisipildid tulekul!

Nädala kokkuvõte 07.04. – 13.04.14

14 apr

Trennid:

Esimene nädal poolmaratoni treeningplaani järgi treenimist on läbitud! Kuidas tunne on?

Ütleme nii, et nädal oli üpris edukas. Teisipäevane jooks tuli kuidagi raskelt. Läksin kohe pärast ärkamist rajale ja olin veel nati unine. Neljapäevane intervallikas oli seevastu SUPER! Facebookis kirjutasin järgmiselt:

1 km lõigud oli plaanis joosta tempoga ca 5:20 min/km, aga mu motivatsioon oli nii põhjas, et justkui iseenesest olin palju kiirem. Pärast sain aru, et puhkepausid oleksin pidanud hoopis lühemad tegema – mina sörkisin lõikude vahele 800 m, aga originaalplaan nägi ette taastumiseks vaid 400 m. No mis seal ikka! Järgmise nädala neljapäeval jooksen jälle 3 x 1000 m ja siis juba lühemate puhkepausidega.

Laupäevane kerge jooks (8 km) ei olnud midagi märkimisväärset. Pühapäeval tabas mind aga erakordne motivatsioonipuudus

Ausõna, ma ei tahtnud ÜLDSE jooksma minna. Peas kumises hääl „ära mine, see on nii raske, jää koju!!“. Samas teadsin, et pikad jooksud on poolmaratoni normaalseks läbimiseks hädavajalikud. Pealegi, ma ei saa ju kohe esimesel treeningnädalal trenne vahele hakata jätma. Ammutasin Facebookist lisamotivatsiooni ning nii need 15 km ikka läbi joostud said. :)

Kolmapäeval käisin vahelduseks ujumas ka – mõnus oli! Oma uues spordiklubis hakkan käima alles järgmisest nädalast, seega plaanitud jõutrennid jäid sel nädalal veel tegemata. Võibolla ongi hea, et esimene korralik jooksunädal muude trennide osas natuke tagasihoidlikum oli. Keha vajab harjumiseks aega.

Ahjaa, sel nädalal alustasin ka lõuatõmmetega (50 pull-up challenge). Õigemini, mitte päris õigete lõuatõmmetega, vaid kangilt hästi aeglaselt alla laskumisega. Üks õige lõuatõmme tuleb peaaegu juba ära. Natuke pean veel harjutama. :)

Kolm eesmärki järgmiseks nädalaks:

  • Rohkem struktuuri! Mu päevaplaan on kõikidele pingutustele vaatamata siiamaani nagu puder ja kapsad. Ärkan iga päev erineval ajal, töö ja lõbu on täiesti segamini, trenni teen alati alles siis, kui tuju tuleb jne. On aeg seda muuta.
  • Söö rohkem värsket. Köögiviljad ja puuviljad – I need you back in my life! 
  • Keskendu ainult heale. Tai-reisist saadik olen üritanud keskenduda igas situatsioonis vaid heale ning anda endast kõik, et argipäeva mured ja pisiasjad minu tuju alla ei tõmbaks. See töötab! Loodan nii jätkata.